| |
I. Vajtswv phau ntawv.
Vajtswv phau ntawv yog phau teev tej lus uas Vajtswv qhia rau neeg,
thiab yog phau teev tej zaj xwm Vajtswv ua rau neeg pom tseg cia. Nws
yog phau cobqhia kom neeg paub Vajtswv txhij txhua. Vajtswv yog tus Tswv
rhawv tsim phau ntawv no. Phau no yog phau qhia neeg paub txog txojkev
dim txim thaum kawg, thiab qhia qhovtseeb, nws tsis muaj ib los lus cuav
xyaw nyob rau hauv tej zaj lus uas nws qhia ntawd hlo li, nws yog phau
qhia neeg paub tseeb txog tej zaj uas Vajtswv yuav txiav txim rau neeg.
Tej lus no yuav nyob mus txog hnub kawg ntiajteb. Nws yog phau hauvpaus
qhia qhovtseeb rau ib tsoom ntseeg xyaum coj, thiab yog phau hauvpaus
lus tseemceeb uas qhia txhua haivneeg ua neej, tsimnyog ib tsoom neeg
uas coj kevcai dabqhuas yuav tsum xyaum coj raws li phau ntawv no qhia.
Tswv Yexus Khetos yog tus tseemceeb uas Vajtswv phau ntawv no qhia hais
txog.
Khiavdim 4:24; Kevcai 4:1-2; 17:19; Yaxayas 8:34; Nkauj qhuas Vajtswv
19:7-10; 119:11, 89, 105, 140; Yaxayas 34:16; 40:8; Yelemis 15:16, 36,
Mathais 5:17-18; 22:29; Lukas 21:33; 2, 4:44-46; Yauhas 5:39, 16:13-15;
17:17; Cov tubtxib 2:16, 17:11; Loo 15:4; 16:26; 2 Timautes 3:l5-17;
Hinplus 1:1-2; 4:12; l Petus.1:25; 2 Petus.1:19-21
II. Vaj tswv.
Tsuas muaj tib tug Vajtswv uas muaj sia zees nyob, thiab yog tus tseeb
xwb. Nws yog tus muaj tswvyim, nws yog Ntsujplig, thiab yog tus txawj
nrog neeg sib raug zoo, yog tus tsim ib puas yam tsav, yog tus theej
neeg lub txhoj, yog tus thaiv ntis kev puastsuaj, thiab yog tus kav
tagnrho ib puas tsav yam huv tibsi. Vajtswv yog tus zoo kawg nkaus mus
ib txhis, thiab muaj ib puas yam tsav txhij txhua. Vajtswv yog tus muaj
hwjchim loj dua txhua yam tsav, nws yog tus paub txhua yam tsav,thiab
nws lub tswvyim xam pom txhua yam tsav tagnrho tsis hais, tiam thaum ub,
tiam nimno thiab tiam tomntej, nws paub tej uas nws tsim los lawm
txojkev txiavtxim siab yuav ua yam tomntej huv tibsi. Tsimnyog peb
teevtiam nws, hwm nws, thiab nloog nws lus rau qhov nws hlub peb kawg li.
Tus Vajtswv uas muaj sia zees nyob mus ib txhis no, nws ua rau yus pom
hais tias, nws ncau ua peb leeg xws li:- Leejtxiv, Leejtub, thiab tus
Ntsujplig zoo kawg nkaus, nws yog tus Vajtswv koomxeeb, nws tsis yog peb
leeg tiamsis yog ib leeg xwb.
A. Leejtxiv.
Tus Vajtswv uas yog sawvdaws Txiv, nws kav thiab tsomkwm saib xyuas
tagnrho ib puas yam tsav uas nws tsim huv tibsi, nws saib xyuas neeg
txojkev ua neej ua ntu zus ib tiam dhau ib tiam los raws 1i nws pom zoo.
Nws yog tus muaj hwjchim loj dua txhua yam tsav, nws yog tus paub txhua
yam tsav, yog lub hauvpaus kev hlub, thiab yog lub hauvpaus tswvyim.
Txhua leej uas ntseeg Tswv Yexus Khetos, puavleej yog Vajtswv cov
menyuam Vajtswv yog lawv txiv, thiab yog txhua haivneeg Txiv.
Chivkeeb1:1; 2:7; Khiavdim 3:14; 6:2-3; 15:11; 20:1; Levis-kevcai 22:2;
Kevcai 6:4; 32:6; 1Vajntxwv 29:10; Nkauj qhuas Vajtswv 19:1- 3; Yaxayas
43:3; 15; 64:8; Yelemis 10:10; 17:3; Mathais 6: 9; 7:11; 23:9; 28:19;
Malakaus 1:9-11; Yauhas 4:24; 5:26; 14:6-13; 17:1-9; Cov tubtxib 1:7;
Loo 8:14-15; 1Kaulithaus 8: 6; Kalatias 4:6; Efexaus 4:6; Khaulauxais
1:15; l Timautes 1:17; Hinplus 11:6; 12:9; l Petus 1:17; l Yauhas 5:7
B.Leejtub.
Yexus Khetos yog Vajtswv Leejtub uas muaj sia zees nyob mus ib txhis.
Vajtswv txib Yexus Khetos los yug ua neeg. Vajtswv tus Ntsujplig lub
hwjchim ua rau Maivliag tus uas yog nkaujxwb ib txwm tsis tau deev dua
hluas nraug ib zaug li xeeb muaj Yexus. Yexus los qhia Vajtswv rau neeg,
thiab ua tej haujlwm uas Vajtswv kom Yexus los ua. Yexus los yug ua neeg,
nws noj nyob thiab muaj cev nqaij tawv ib yam nkaus li neeg ntiajteb,
tsuas yog nws tsis muaj ib qho txhaum li xwb. Yexus yeej hwm txojcai uas
qhia hais txog kev koomxeeb, thiab nws yog tus nloog lus. Qhov uas Yexus
tuag saum tus khaublig, twb yog nws ua kev theej neeg lub txhoj kom neeg
dim txim. Yexus tuag, Vajtswv tsa Yexus sawv rov los, nws los rau nws
cov thwjtimm pom, lawv pom nws tseem zoo nws li thaum nws tsis tau raug
ntsia rau saum khaublig. Nws mus dua saumntuj lawm, nimno nws nyob ntawm
tus Vajtswv uas yog sawvdaws Txiv xab xis, nws yog Vajtswv thiab yog
neeg, nws yog tus nyob nruabnrab Vajtswv thiab neeg, nws yog tus ua rau
Vajtswv thiab neeg sib raug zoo, ib hnub twg nws yuav rov los hauv
ntiajteb no txiav txim rau neeg ntiajteb, thiab ua kom Vajtswv tej
haujlwm tiav txhij txhua. Nimno nws nrog nraim txhua leej ntseeg nyob,
nws yog tus muaj sia zees nyob, thiab yog tus Tswv uas ib txwm nyob puag
thaum ub los txog niajhnub nimno.
Chivkeeb 18:1; nkauj qhuas Vajtswv 2:7; 110:1; Yaxayas 7:14; 53;
Mathais1:18-23; 3:17; 8:29; 11:27; 14:33; 16:16; 27; 17:5; 27; 28:1-6;
19, Malakaus 1:1; 3: 11; Lukas 1:35; 4: 41 ; 22:70; 24:46; Yauhas
1:1-18; 29; 10:30; 38; 11:25-27, 12:44-50; 14:7-11; 16:15-16; 28;
17:1-5; 21-22; 20:1-20; 28; Cov tubtxib1:9; 2:22-24; 7:55-56; 9:4-5; 20
Loo1:3-4; 3:23-26; 5:6-21; 8:1-3; 34; 10:4; 1 Kaulithaus 1:30; 2:2; 8:6;
15:1-8; 24; 28; 2 Kaulithaus 5:19-21; Kalatias 4:4-5; Efexaus1:20; 3:11;
4:7-10; Filipis 2:5-11; Kkaulauxais l:13-22; 2:9; 1 Thexalaunikes
4:14-18; 1Timautes 2:5-6; 3: 16; Titaus 2:13-14; Hinplus 1:1-3; 4:14-15;
7:14-28; 9: 12-15, 24-28; 12:2; 13:8; 1 Petus 2:21-25; 3:22 1Yauhas
1:7-9; 3:2; 4:14-15; 5:9; 2 Yauhas 7-9; Tshwmsim1:13-16; 5:9-14;
12:10-11; 13:8; 19:16
C. Tus Ntsujplig.
Tus Ntsujplig zoo kawg nkaus, yog Vajtswv tus Ntsujplig. Nws nrog
Vajtswv koomxeeb, nws yog tus qhia tej neeg txheej thaum ub sau Vajtswv
tej lus tseg cia rau hauv ntawv. Nws qhia li ntawd kom neeg paub
qhovtseeb. Nws tsa Yexus Khetos rau qhov chaw siab, nws qhia neeg paub
kev txhaum, paub kev ncajncees thiab kev txiavtxim. Nws hu txhua leej
neeg los cuag tus Cawmseej, nws tsa muaj ib haivneeg tshiab, nws txhim
kho cov ntseeg tus cujpwm, txhawb cov ntseeg lub dag lub zog, thiab pub
tswvyim rau txhua leej ua Vajtswv tes haujlwm qhia Vajtswv txojlus. Nws
yog lub cim uas Vajtswv nias rau cov ntseeg kom lawv paub tseeb hais
tias, hnub kawg lawv yuav dim plaws tej kev txhaum. Nws yog tus nrog cov
ntseeg nyob kom lawv thiaj li coj tau lawv lub neej zoo ib yam li Yexus
Khetos lub. Nws ua lub teeb taws ci ntsa vus rau cov ntseeg txoj haukev,
nws pub hwjchim rau cov ntseeg thiab qhia cov ntseeg pehawm Vajtswv hauv
lub Tuamtsev, nws qhia cov ntseeg ua timkhawv qhia Tswv Yexus txojmoo
zoo, thiab ua Vajtswv tes haujlwm.
Chivkeeb 1:2; Cov txiavtxim14:6; Yauj 26:13; Nkauj qhuas Vajtswv 15:11;
139:7; Yaxayas 61:1-3; Yau-ees 2:28-32; Mathais 1:18, 4:1, 2:28-32;
28:19; Malakaus1:10,12; Lukas 1:35, 4:1, 18-19 11:13,12:12, 24:49;
Yauhas 4:24, 14:16-17, 26; 15:26 16:7-14; Cov Tubtxib 1:8; 2:1-4, 38;
4:31; 5:3; 7:55; 8:17 39; 10:44; 13:2; 15:28; 16:6; 19:1-6; Loo 8:9-11,
14, 16, 26-27; 1Kaulithaus 2:10-14; 3:16; 12:3-11; Ka1atias 4:6 Efexaus
1:13-14; 4:30; 5:18; l Thexalaunikes 5:19; l Timautes 3:16; 4:1 2
Timautes 1:14; 3:16; Hinplus 9:8,14; 2 Petus 1-2l; l Yauhas 4:13, 5:6-7;
Tshwmsim 1:10; 22:17
III. Neeg
Neeg yog cov uas Vajtswv tsim zoo txawv dua li lwm yam huv tibsi. Nws
tsim neeg zoo li nws tus yamntxwv, nws tsim txivneej thiab pojniam.
Thaum chivkeeb Vajtswv tsim neeg tsis muaj txim thiab nws cia neeg muaj
kev ywjpheej xaiv kev ua neej nyob raws li neeg nyiam. Vim neeg xaiv
txoj ua raws li neeg lub siab nyiam, neeg thiaj li xaiv txoj ua txhaum
rau Vajtswv, thiab coj tej kev txhaum ntawd los rau neeg tej xeebleej
xeebntxwv ris thoob ntiajteb.Thaum Ntxwgnyoog ntxias neeg, neeg txawm
tsis nloog Vajtswv lus. Vim li ntawd neeg thiaj poob neeg lub meejmom
zoo kawg nkaus thaum ub uas Vajtswv pub rau neeg lawm. Txij thaum neeg
raug kev dag ntxias, ua raws li neeg lub siab nyiam thiab raug foom tsis
zoo lawm, neeg rov tsis tau los nrog Vajtswv sib raug zoo lawm. Tsuas
yog Vajtswv txojkev hlub xwb thiaj li yuav coj tau neeg los nrog Vajtswv
sib raug zoo. Yog neeg ua raws li tej lus uas Vajtswv qhia tseg, neeg
yuav tau los nrog Vajtswv sib raug zoo. Neeg tus hwvxyeej yog ib yam uas
qhia rau neeg paub hais tias, neeg yog yam uas Vajtswv tsim muaj
hwvxyeej zoo li Vajtswv, thiab neeg yog cov uas Tswv Yexus los tuag
txhiv. Yog li ntawd txhua leej neeg puavleej yog cov tseemceeb, yog cov
uas tsimnyog sawvdaws muab saib rau nqi, thiab yog cov neeg uas cov
ntseeg hmov tshua txog.
Chivkeeb1:26-30; 2:5, 7, 18-22; 3; 9:6; Nkauj qhuas Vajtswv 1; 8:3-6;
32:1-5; 51:5, Yaxayas 6:5; Yelemis 17:5; Mathais 16: 26; Cov tubtxib
17:26-31; Loo 1:19-32; 3:10-18, 23; 5: 6, 12, 19, 6:6; 7:14-25; 8:14-18,
29; Efexaus 2:1-22; Khaulauxais 1:21-22; 3: 9-11
IV. Kev dim txim.
Txojkev dim txim lub ntsiab tseemceeb yog qhov uas Vajtswv theej neeg
ntiajteb lub txhoj. Vajtswv ua txojkev theej txhoj no pub dawb rau neeg
xwb, nws tsis yuav ib qho nqi hlo li. Txhua leej neeg uas lees yuav
Vajtswv Leejtub Yexus ua nws tus Tswv thiab tus Cawmseej. Txhua leej
neeg ntawd yuav dim lub txhoj rau qhov Tswv Yexus cov ntshav twb nrog
ntws theej lawv lub txhoj lawm. Tus uas dim txim lawm, nws yog neeg yug
dua tshiab, nws yog tus neeg zoo kawg nkaus, thiab nws yuav tau
ntsejmuag. Tsuas muaj tib txogkev dim tau txhoj xwb, txoj ntawd yog
ntseeg Yexus.
A. Tus neeg tshiab Txoj koobhmoov ua rau neeg yug dua tshiab yog txoj
uas Vajtswv ua rau txhua leej neeg uas ntseeg Yexus Khetos. Tus ntseeg
Yexus thiab tso kev txhaum tseg lawm, tus ntawd yog neeg yug dua tshiab.
Vajtswv tus Ntsujplig yuav hloov tus ntawd lub siab kom nws muaj lub
siab tshiab rau qhov nws twb lees nws lub txim rau Vajtswv thiab twb los
ntseeg Yexus Khetos lawm.
Txojkev tso kev txhaum tseg thiab txojkev ntseeg ib txwm mus ua ke, sib
cais tsis tau. Qhov no yog txojkev ua rau yus tau Vajtswv txoj koobhmoov.
Tso kev txhaum tseg yog qhov uas yus tig xubntiag tawm hauv txojkev
txhaum los cuag Vajtswv. Kev ntseeg yog qhov uas yus lees yuav Tswv
Yexus Khetos thiab muab yus lub siab tso rau Yexus kav. Yus cia nws ua
yus tus Tswv thiab yus tus Cawmseej.Txojkev ncajncees yog Vajtswv txoj
koobhmoov uas Vajtswv coj los rau txhua leej neeg uas tso kev txhaum
tseg los ntseeg Yexus Khetos. Txojkev ncajncees no yuav ua rau cov
ntseeg ua tau haum Vajtswv siab thiab nrog Vajtswv sib raug zoo.
B. Kev ncajncees yog thawj qib kev uas yus pib chiv ua yus lub neej
tshiab. Txhua leej ntseeg, nyias yeej npaj nyias ib feem neej tseg cia
ua raws li Vajtswv lub siab nyiam. Lawv vamkhom Vajtswv lub hwjchim,
thiab Vajtswv tus Ntsujplig txhawb lawv lub zog, kom lawv ua tau lawv
lub neej ntseeg hlob zujzus, mus txog hnub lawv ua tau neeg zoo kawg
nkaus, raws li Vajtswv lub siab nyiam. Tus uas muab siab npuab Vajtswv
tiag, nws lub neej tshiab yuav niajhnub hlob zujzus.
C. Tus neeg zoo kawg nkaus.
Yog tus uas twb pib coj nws lub neej tshiab uas Vajtswv teeb tseg rau
nws coj thaum nws los ntseeg, thiab xyaum coj nws lub neej ntseeg sab
nqaij tawv thiab sab ntsujplig raws li tej uas Vajtswv tus Ntsujplig
qhia nws.
D. Tus neeg Vajtswv qhuas.
Yog tus tso siab plhuav rau txojkev dim txim uas Vajtswv ua, mus txog
hnub kawg thiab tus uas tau txoj koobhmoov Vajtswv pub rau sawvdaws
thaum hnub kawg, thiab Vajtswv twb txhiv lawm.
Chivkeeb 3:15; Khiavdim 3:14-17; 6:2-8; Mathais 1:21,.4:17; 16:21-26;
27:22-28:6; Lukas 1:68-69; 2:28-32; Yauhas1:11-14, 29; 3:3-21, 36;
5:24;19:9, 28-29;15: 116; 17:17; Cov Tubtxib 2:21; 4:12; 15:11;
16:30-31; 17: 30-31; 20:32; Loo 1:16- 18; 2:4; 3:23-25; 4:1; 1
Kaulithaus 1:18, 30; 6:19-20; 15:10; 2 Kaulithaus 5:17-20; Kalatias
2:20; 3:13; 5:22-25; 6:15; Efexaus 1:7; 2:8-22; 4:11-16 Filipis 2:12-13;
Khaulauxais 1:9-22; 3:1; l Thexalaunikes 5:23-24; 2Timautes 1:12; Titaus
2:11-14; Hinplus 2:1-3; 5:8-9; 9:24-28; 11:-1-12:8, 14; Yakaunpaus
2:14-26; l Petus 1:2-23; 1Yauhas 1:6-2:11 Tshwmsim 3:20; 21:1-22:5
V. Vajtswv lub homphiaj.
Tus Vajtswv uas muaj nploojsiab hlub, twb xaiv ib co neeg tseg cia lawm,
kom lawv coj tau lub neej ncajncees, ua tau tus neeg zoo kawg nkaus,
thiab tau ntsejmuag thaum ntiajteb kawg. Vajtswv cia neeg muaj kev
ywjpheej xaiv ua neeg lub neej ntseeg. Tus Vajtswv uas kav txhua yam
tsav, nws qhia nws nplooj siab hlub kawg nkaus rau sawvdaws, nws hlub
mus ib txhis, nws tsis hloov ib zaug li, tsis ua rau neeg khavtheeb
thiab nws txhawb neeg lub neej.
Cov ntseeg Yexus tiag tiag, yuav tsum ua siab ntev mus txog hnub kawg.
Cov neeg uas Vajtswv pom zoo lees yuav, rau qhov lawv ntseeg Yexus
Khetos thiab Vajtswv tus Ntsujplig twb ua rau lawv ua neeg zoo kawg
nkaus lawm, cov ntawd puavleej yuav tau Vajtswv tej koobhmoov, Vajtswv
yuav tsomkwm lawv mus txog hnub kawg. Cov ntseeg yeej txawj yuamkev ua
txhaum yog lawv ua neeg plhommoj thiab tsis xyuamxim, lawv yuav qaug zog
rau Vajtswv sab, thiab tsis tau tej koobhmoov uas Vajtswv npaj rau lawv.
Lawv pheej nyuajsiab, ua lub neej ywjfab ywjfwj, thiab muaj qee zaus
lawv hais tias, vim lawv ntseeg Yexus luag thiaj li thuam lawv. Tiamsis
Vajtswv lub hwjchim tseem yuav roos lawv kom lawv dim tau lawv lub txim
thiab, vim lawv twb yog cov ntseeg Yexus lawm.
Chivkeeb 12:1-3; Khiavdim 19:5-8; l Xamuyees 8:4-7, 19-22; Yaxayas
5:1-7; Yelemis 31:31; Mathais 16:18-19; 21:28-45; 24:22, 31; 25:34;
Lukas 1:68-79; 2:29-32; 19:41-44; 24: 44-48; Yauhas 1:12-14; 3:16; 5:24;
6:44-45, 65; 10:27-29; 15:16, 12 ,1 7-18; Cov tubtxib 20:32; Loo 5:9-10;
8: 28- 39; 10:12-15; 11:5-7, 26-36; 1Kaulithaus 1:1-2; 15:24-28; Efexaus
1:4-23; 2:1-10; 3:1-11; Kalatias 1:12-14; 2Thexalaunikes 2:13-14
2Timautes 1:12; 2:10, 19; Hinplus 11:39-12:2; l Petus 1:2- 5, 13,
2:4-10; l Yauhas 1:7-9; 2:19; 3:2
VI. Pawgntseeg.
Tswv Yexus Khetos lub Tuamtsev uas hais hauv Vajtswv phau ntawv phau
tshiab yog tej tus ntseeg uas twb ua kevcai raus dej lawm lub cev. Tej
tus ntseeg ntawd sib sau ua ke koom ua ib lub Koomhaum ntseeg thiab qhia
Tswv Yexus txojmoo zoo. Lawv sib cog lus koom ua ib pab ntseeg ua raws
li Yexus tej lus qhia, lawv xyaum ua Vajtswv tes haujlwm raws li Vajtswv
pub lawv muaj tswvyim, lawv coj raws li qhovtseeb, lawv ua raws nraim li
tej lus uas Yexus teev tseg rau lawv ua, thiab nrhiav kev xa txojmoo zoo
mus thoob qab ntuj txog hnub ntiajteb kawg.
Txhua pawgntseeg lub Koomhaum yog qhovchaw cov ntseeg teeb ua Yexus
Khetos tes haujlwm. Txhua tus tswvcuab uas nyob hauv pawgntseeg puavleej
muaj cai sib txig zos, sib pab nres pawgntseeg. Cov txivneej uas coj lub
neej haum raws li Vajtswv tej lus qhia, thiaj muaj cai tuav lub meejmom
xibhwb hauv pawgntseeg, Pojniam tsis muaj cai tuav lub meejmom xibhwb.
Vajtswv phau ntawv phau tshiab qhia ntxiv hais tias, cov ntseeg tsis
hais tus hlob, tus yau, tus laus, tus hluas, tsis hais xeem twg,
haivneeg twg, thiab cov neeg hais yam lus twg uas Vajtswv twb txhiv lawv
lawm, puavleej yog Yexus Khetos lub cev huv tibsi.
Mathais 16:15-19; 18:15-20; Cov tubtxib 2:41-42, 47; 5:11-14; 6:3-6;
13:1-3; 14:23, 27; 15:1-30; 16:5; 20:28; Loo 1:7; lKaulithaus 1:2; 3:16;
5:4-5; 7:17; 9:13-14; 12; Efexaus 1: 22-23; Filipis 1:1; Kalatias
1:18;lTimautes 3:1-15; 4:14; lPetus 5:1-4; Tshwmsim 2-3; 21:2-3
VII. Kevcai raus dej thiab Tswv Yexus rooj mov.
Peb cov ntseeg txoj kevcai raus dej, yog muab tus uas tuaj ua kevcai
ntawd raus tagnrho rau hauv dej. Thaum ua kevcai ntawd, peb tuav
Leejtxiv, Leejtub, thiab Vajtswv tus Ntsujplig lub npe muab lawv ua.
Qhov ntawd yog lub cim uas cov ntseeg uas nloog Vajtswv lus ua, qhia rau
zej tsoom sawvdaws paub hais tias, lawv yog cov ntseeg tus Yexus uas
luag muab faus rau hauv lub qhovntxa, thiab Vajtswv twb tsa sawv hauv
lub qhovtuag los ua tus Cawmseej lawm. Lawv lub txim tsis kav lawv lawm
rau qhov tus ntseeg twb zoo li tus neeg uas tuag lawm, nws twb muab nws
lub neej qub faus tseg lawm, nws sawv rov los ua lub neej tshiab raws li
Yexus lub. Thiab yog lub cim uas qhia nws txojkev ntseeg rau sawvdaws
paub hais tias, Vajtswv yuav tsa tus ntawd lub cev uas txawj tuag sawv
hauv qhovtuag los thaum ntiajteb kawg. Thaum yus yog ib tug ntseeg uas
koom rau hauv pawgntseeg lawm, yus yuav tsum coj raws li pawgntseeg tej
lus qhia, thiab koom txoj kevcai noj Tswv Yexus rooj mov.
Tswv Yexus rooj mov yog lub cim qhia rau sawvdaws pom cov tswvcuab hauv
pawgntseeg txojkev ntseeg Yexus. Thaum peb ua kevcai noj rooj mov no,
peb noj movci thiab haus kua txiv hmab. Peb ua li no nco txog qhov uas
Yexus los tuag theej neeg lub txhoj, thiab nco txog hnub uas Yexus yuav
rov qab los hauv ntiajteb no zaum ob.
Mathais 3:13-17; 26:26-30; 28:19-20; Malakaus 1:9-11; 14:22-26; Lukas
3:21-22; 22:19-20; Yauhas 3:23; Cov tubtxib 2: 41-42; 8:35-39; 16:30-33;
20:7; Loo 6:3-5; l Kaulithaus 10: 16, 21; 11:23-29; Kalatias 2:21
VIII. Tswv Yexus hnub.
Hnub ib hauv ib lub litiam twg yog Tswv Yexus hnub. Hnub ntawd yog hnub
peb cov ntseeg teem cia ua hnub tseemceeb, hnub ntawd yog hnub peb cov
ntseeg nco txog hnub Vajtswv tsa Yexus sawv hauv lub qhovtuag los, thiab
peb teeb ua hnub rau peb lub cev thiab lub siab pehawm Vajtswv. Peb ua
ob yam no tabmeeg sawvdaws. Peb tseg tsis ua li tej neeg ntiajteb ua,
peb so tsis ua haujlwm hnub ib. Peb tsuas ua tej yam uas yog kev sib
hlub sib pab xwb, dua li ntawd peb tsis ua haujlwm thaum hnub ib.
Khiavdim 20:8-11; Mathais 12:1-12; 28:1; Malakaus 2:27-28; 16:1-7; Lukas
24:1-3, 33-36; Yauhas 4:21-24; 20:1, 19-28; Cob tubtxib 20:7;
lKaulithaus 16:1-2; Kalatias 2:16; 3:16; Tshwmsim 1:10
IX. Tej chaw Vajtswv kav.
Peb muab qhov uas Vajtswv kav faib ua ob qho xws li:- Vajtswv yog tus
kav tagnrho ib puas yam tsav saum qaumntuj thiab hauv ntiajteb no huv
tibsi. Thiab nws yog tus kav txhua leej neeg ntiajteb uas hwm nws ua
lawv tus vajntxwv. Qhov tseemceeb tiag, nws yog tus kav tej neeg uas twb
tso kev txhaum tseg, muaj lub siab mos, siab muag npuab Yexus Khetos ib
yam li tej menyuam yaus lub siab. Tsimnyog peb cov ntseeg yuav tsum thov
Vajtswv los kav neeg lub siab sai sai raws li Vajtswv pom zoo, thiab rau
siab ua Vajtswv tes haujlwm. Vajtswv tes haujlwm kav neeg lub siab yuav
tiav log rau thaum hnub Yexus Khetos los thiab lub ntiajteb no kawg.
Chivkeeb 1:1; Yaxayas 9:6-7; Yelemis 23:5-6; Mathais 3:2; 4:810, 23;
12:25-28; 13:1-52; 23:31-46; 26:29; Malakaus 1:14-15; 9:1; Lukas 4:43;
8:1;9:2; 12:31-32; 17:20-21; 23:42; Yauhas 3:3, 18:36; Cov tubtxib
1:6-7; 17:22-31; Loo 5:17 8:19; l Kaulithaus 15:24-28; Khaulauxais 1:13;
Hinplus 11:10, 16; 12:28; l Petus 2:4-10; 4:13; Tshwmsim 1:6, 9; 5:10;
11:15; 21 22
X. Tej xwm thaum kawg.
Vajtswv, nws muaj nws lub sijhawm, thiab nws muaj nws kabke coj lub
ntiajteb no mus xaus rau qhov kawg raws li nws pom zoo. Vajtswv phau
ntawv qhia hais tias, Tswv Yexus Khetos yuav rov qab los hauv ntiajteb
no, thaum nws los, nws yeej muaj lub cev zoo li neeg lub, thiab sawvdaws
puavleej yuav pom nws muaj hwjchim ci ntsa iab. Vajtswv yuav tsa cov
neeg tuag sawv los, Yexus Khetos, yuav txiav txim ncajncees rau sawvdaws.
Luag yuav muab cov neeg ua phem pov rau hauv ntujtxiag tebtsaus uas yog
qhov chaw raug txim mus ib txhis. Cov ntseeg uas Vajtswv twb tsa sawv
hauv qhovtuag los lawm yuav tau ntsejmuag, thiab yuav tau nqizog, thiab
lawv yuav tau mus nrog Vajtswv nyob ua ke ib txhis saum ntuj Ceebtsheej.
Yaxayas 2:4; 11:9; Mathais 16:27; 18:8-9; 19:28; 24:27, 30, 36, 44,
25:31-46, 26:64; Malakaus 8:38; 9:43-48; Lukas 12: 40, 48; 16:19-26;
17:22-37; 21:27-28; Yauhas 14: 1-3; Cov tubtxib 1:11; 17:31; Loo 14:10;
l Kaulithaus 4:5; 15:24-28; 35-58; 2 Kaulithau 5:10; Filipis 3:20-21;
Khaulauxais 1:5; 3:4; l Thexalaunikes 4: 14-18; 5:1; 2 Thexalaunikes
1:7; 2; l Timautes 6:14; 2 Timautes 4:1; 8; Titaus 2 13; Hinplus
9:27-28; Yakaunpaus 5:8; 2 Petus 3:7; l Yauhas 28; 3:2; Yudas 14;
Tshwmsim 1:18; 3:11; 20:1-22:13
XI. Haujlwm qhia Txojmoo zoo.
Txhua leej neeg uas yog Yexus Khetos cov thwjtim thiab txhua pawgntseeg
uas yeej muaj lub siab ntev, sawvdaws yuav tsum mus coj txhua haivneeg
los ua Yexus cov thwjtim. Txhua haivneeg uas Vajtswv tus Ntsujplig twb
ua rau lawv muaj lub siab tshiab lawm, puavleej yog cov uas muaj lub
siab hlub luag lwm tus. Cov neeg uas qhia txojmoo zoo yuav tsum ua txhua
txhia yam, saib puas yuav pab tau tej neeg uas tsis paub Vajtswv kom
lawv los ua neeg tshiab thiab coj lub neej tshiab raws li Tswv Yexus tej
lus qhia. Tswv yexus Khetos samhwm tseg kom mus qhia Txojmoo zoo rau
txhua haivneeg. Tes haujlwm no yog peb txhua leej neeg uas yog Vajtswv
cov menyuam tes, peb txhua leej yuav tsum muab siab rau mus coj tej neeg
uas yuamkev lawm kom lawv tig rov los cuag Tswv Yexus Khetos tsis hais
yus tus kheej tawm mus coj, lossis siv lwm txoj kabke koom tes qhia Tswv
Yexus zaj rau tej neeg.
Chivkeeb 12:1-3; Khiavdim 19:5-6; Yaxayas 6:1-8; Mathais 9:37- 38;
10:5-15; 13:18-30; 37-43; 16:19; 22:9-10; 24:14; 28:18-20; Lukas
10:1-18; 24:46-53; Yauhas 14:11-12; 15: 7-8; 16; 17:15; 20:21; Cov
tubtxib 1:8; 2; 8:26-40; 10: 42-48; 13:2-3; Loo 10:13-15; Efexaus
3:1-11; l Thexalaunikes 1:8; 2 Timautes 4:5; Hinplus 2:1-3; 11:39-12:2;
l Petus 2:4-10; Tshwmsim 22:17
XII. Kev kawm
Cov ntseeg txojkev ntseeg yog txojkev uas qhia lub neej zoo tomntej rau
neeg coj, thiab yog lub hauvpaus kev thoobtsib tonrog rau neeg xyaum ua
neej. Tswv yexus khetos yog lub hauvpaus tswvyim thiab kev thoobtsib
tonrog.Yog thawj qib kev txhim kho txhua haivneeg txojkev ua neej, thiab
rhawv tsim kev txawjntse rau neeg. Txhua pawgntseeg yuav tsum zoo siab
hlo nrog txhawb txojkev kawm no mus raws li Tswv Yexus Khetos twb teeb
tseg lawm, kom cov ntseeg thiaj li muaj chaw rau ib tsoom ntseeg kawm
paub hais txog lawv lub neej sab ntsujplig.
Cov ntseeg txojkev kawm yog txoj luj xyuas neeg lub neej, thiab txhim
kho lub luag haujlwm neeg ua. Neeg lub neej txojkev ua neej nyob muaj
ciam, thiab nyob tsis ruaj tsis khov. Tej xibhwb qhia ntawv hauv cov
ntseeg tej tsev kawm ntawv tsis hais qib siab, qib qis los yog, lawv
muaj cai qhia raws li lawv pom hais tias, zoo. Tiamsis 1awv tsis muaj
cai qhia tshaj tej lus uas Tswv Yexus twb teev muaj tseg lawm, thiab
lawv tsis muaj cai qhia dhau tej lus hauv Vajtswv phau ntawv. Lawv tsuas
muaj cai qhia raws li tej uas lub tsev kawm ntawv twb pom zoo teeb tseg
lawm xwb.
Kevcai 4:1, 5, 9, 14; 6:1-10; 31:12-13; Nehemis 8:1-8; Yauj 28:28; Nkauj
qhuas Vajtswv 19:7; 119:11; Pajlug 3:13; 4:1-10; 8:1-7; 11; 15:14; Tub
lajlim 7:9; Mathais 5:2; 7; 24; 28:19-20; Lukas 2 40; l Kautithaus
1:18-31; Efexaus 4:11-16; Filipis 4:8; Khaulauxais 2: 3; 8, 9; l
Timautes 1:3-7; 2 Timautes 2:15; 3:14-17; Hinplus 5:12-6:3; Yakaunpaus
1:5; 3:17
XIII. Haujlwm
Vajtswv yog lub hauvpaus koob hmoov uas pub tau ib puas tsav yam
koobhmoov rau neeg sab ntsuj ce thiab sab ntsujplig. Ib puas yam tsav
uas yus muaj puavleej yog Vajtswv tug huv tibsi. Vim li ntawd yus thiaj
li tshuav Vajtswv nqi. Vajtswv xav kom cov ntseeg mus coj tej neeg hauv
ntiajteb los cuag Vajtswv. Cov ntseeg yuav tsum muab siab npuab Vajtswv
txojlus, thiab yuav tsum siv yus lub sijhawm, yus lub tswvyim los
teevtiam Vajtswv, yuav tsum muab tej yam uas yus muaj pub rau Vajtswv
kom Vajtswv tau ntsejmuag, thiab pab luag lwm tus.
Vajtswv txojlus qhia hais tias, tsimnyog peb cov ntseeg yuav tsum zoo
siab hlo muab tej uas peb muaj pab luag lwm tus raws li peb xav tseg
lawm, yus tsis txhob khuvxim lossis yuam yus lub siab muab, yus yuav
tsum zoo siab hlo pab tes haujlwm xa txojmoo zoo uas hais txog txojkev
Vajtswv theej neeg lub txhoj hauv ntiajteb no rau luag lwm tus tau paub.
Chivkeeb 14:20; Lukas 27:30-32; Kevcai 8:18, Malakis 3:8-12; Mathais
6:1-4; 19-21; 19:21; 23:23; 25:14-29; Lukas 12:16 21; 42; 16:1-13; Cov
tubtxib 2:44-47; 5:1-11; 17:24- 25; 20:35; Loo 6:6-22; 12:1-2; l
Kaulithaus 4:1-2; 6:19- 20; 16:1-4; 2 Kaulithaus 8-9; 12:15; Filipis
4:10-19; l Petus l: 18-19
XIV. Koom tes.
Cov ntseeg Yexus yuav tsum tuaj txoos ua pab ua pawg ua ke, ua ib lub
Koomhaum, lossis ib rooj sablaj sib tuavxam txog Vajtswv tej haujlwm.
Txhua leej uas nyob hauv lub Koomhaum puavleej muaj cai sib txig zos,
tsis muaj ib leeg ib tug twg muaj cai loj dua li lwm tus, lossis loj dua
li pawgntseeg Yexus. Lawv siv lawv lub sijhawm tuaj txoos ua ke, sib pab
tawm tswvyim nrhiav txojkev zoo los rau ib tsoom ntseeg coj, lawv tsis
yuav ib qho nqi dag nqizog hlo li. Txhua leej tswvcuab hauv Vajtswv phau
ntawv phau tshiab, puavleej koom tes nrog txhawb nqa txoj haujlwm qhia
Tswv Yexus txojmoo zoo, txoj haujlwm qhia ntawv, thiab lawv zoo siab hlo
pab nthuav Tswv Yexus txojkev tswjhwm mus rau txhua txhia qhov.
Cov ntseeg uas hais hauv Vajtswv phau ntawv phau tshiab, lawv puavleej
koom tes sib pab, ua ib lub siab, sib raug zoo, thiab nqis tes nroos ua
Vajtswv tej haujlwm kom phim qhov uas lawv yog cov ntseeg Yexus tiag
tiag. Txojkev koom tes yog txojkev zoo kawg nkaus uas txhua pab ntseeg
puavleej xav yuav. Lawv ua tau lawv tes haujlwm tiav log, twb yog vim
lawv koom tes ua, lawv ib leeg tsis rhuav ib leeg lub siab lub ntsws,
lawv lees ua ncajncees rau Tswv Yexus Khetos, lawv ua raws nraim li tej
lus hauv Vajtswv phau ntawv phau tshiab qhia lawv ua xwb.
Khiavdim 17:12; 18:17; Cov txiavtxim 7:21; Exalas 1:3-4; 2:68, 69;
22:1-10; 28:19-20; Malakaus 2:3; Lukas 10:1; Cov tubtxib 1:13-14; 2:1,
4:31-37; 13:2-3; 15:1-35; l Kaulithaus 1:10-17; 3:5-15; 12; 2 Kaulithaus
8-9; Efexaus 4:1-16; Filipis 1:15-18
XV. Cov ntseeg thiab tej neeg lub cai
Txhua leej uas ntseeg Tswv Yexus, yuav tsum nrhiav kev ua raws li Yexus
lub siab nyiam, thiab ua lawv lub neej ntseeg rau tej neeg sawvdaws pom.
Lub neej tshiab yog lub hauvpaus kev, uas yuav ua rau tej neeg ob cag
pom txojkev ncajncees, thiab txojkev vammeej, uas Vajtswv pab tus ntseeg
Yexus ua. Yexus Khetos tus ntsujplig uas nyob hauv tus ntseeg lub siab,
nws tawmtsam txhua yam kev phem huv tibsi tsis hais, kev ntshaw luag
tug, kev siab hlob, kev ua plees ua yi, kev sib dee tsis raws cai, thiab
kev ua niamntiav, txivntiav. Tus ntseeg yuav tsum pab cov menyuam ntsuag,
cov neeg txomnyem, cov neeg raug luag quabyuam, cov neeg laus, cov neeg
pluag, thiab cov neeg muaj mob muaj nkeeg. Cov ntseeg yuav tsum hwjxwm
tsis pub thau menyuam, thiab yuav tsum nrog hais txog txojkev uas tej
neeg liam txim rau tus neeg tsis tau ua txhaum, ais luag cia li muab tua
povtseg ua ntej nws laus tuag. Cov ntseeg yuav tsum nquag nrhiav kev
khwv noj khwv haus pab sawvdaws, yuav tsum hwjxwm txojkev tswjhwm, thiab
tuav rawv txojkev ncajncees ua neej nrog zej tsoom sawvdaws nyob, yuav
tsum hais lus tseeb, thiab ib leeg hlub ib leeg ib yam li kwvtij sib
hlub. yuav tsum coj lub neej zoo mus txog hnub kawg, cov ntseeg yus yuav
tsum muab siab rau nrog zej tsoom sawvdaws ua zaj zoo xwb, thiab nco
ntsoov ceevfaj ua yus lub neej kom raws nraim li Vajtswv tus ntsujplig
txojkev hlub, thiab tej lus tseeb uas Tswv Yexus Khetos qhia tseg.
Khiavdim 20:3-17; Levis-kevcai 6:2-5; Kevcai 10:12; 27:17; nkauj qhuas
Vajtswv 101:5; Maikhas 6:8; Xekhalaiyas 8:16; Mathais 5:13-16; 43- 48;
22:36-40; 25:35; Yauhas 15:12; 17:15; Loo 12-14; l Kaulithaus 5:9-10;
6:1-7; 7:20-24; 10:23-11:1; Kalatias 3:26-28 Efexaus 6:5-9; Khaulauxais
3:12-17; l Thexalaunikes 3:12; Felemaus; Yakaunpaus 1:27; 2:8
XVI . Kev haumxeeb thiab kev ua rog.
Cov ntseeg yuav tsum nrog tej neeg nrhiav txojkev haumxeeb, kev
ncajncees rau sawvdaws coj.
Raws li Vajtswv tus Ntsujplig thiab Yexus Khetos tej lus qhia tseg, cov
ntseeg yuav tsum ua txhua yam pab, kom neeg nyob haumxeeb, tsis ua tsov
ua rog
Qhov tseemceeb tiag, tsuas yog peb tus Vaj tswv tej lus uas Vajtswv tus
Ntsujplig qhia xwb, thiaj li yuav kho tau neeg lub siab kom tseg tsis
txhob ua rog. Qhov tseemceeb kawg nkaus uas neeg ntiajteb yuav tsum paub
yog li no:- Txhua leej neeg, txhua haivneeg, txhua lub tebchaws yuav
tsum los lees coj raws li Vajtswv tej lus qhia, thiab xyaum coj lub neej
raws nraim li Vajtswv txojcai uas nws twb teev tseg cia rau sawvdaws coj
lawm. Tsimnyog cov ntseeg hauv ntiajteb no yuav tsum thov Vajtswv pab
tej nomtswv, thiab tej vajntxwv uas kav ncajncees tswjhwm tebchaws.
Yaxayas 2:4; Mathais 5:9; 38-48; 6:33; 26:52; Lukas 22: 36, 38; Loo
12:18-19; 13:1-17; 14:19; Hinplus 12 14; Yakaunpaus 4:1-2
XVII. Cov ntseeg txojkev ywjpheej.
Vajtswv tib leeg xwb yog tus ua rau neeg lub siab paub qhovtseeb thiab
qhov cuav. Vajtswv sau nws tej kevcai tseg cia, thiab qhia nws tej lus
rau neeg paub tsis hais, tej uas muaj nyob hauv nws phau ntawv los yog,
tej uas tsis muaj nyob hauv los yog. Cov ntseeg, thiab cov nomtswv
txojkev tswjhwm nyias cais muaj nyias tug, tsis sib koom ua ke. Nomtswv
muaj feem tshuav txhua pawgntseeg txiajntsig tsis hais, kev tsomkwm saib
xyuas cov ntseeg los yog, kev pub cai rau cov ntseeg muaj kev ywjpheej
ua lub neej ntseeg raws li sab ntsujplig teev lus tseg mus txog hnub
kawg los yog. Nomtswv yuav tsum saib taus txhua pab, txhua pawgntseeg
sib luag zos ib yam nkaus, thiab pub cai rau sawvdaws muaj kev ywj siab
ua raws li tej kevcai dabqhuas heev dua lwm yam huv tibsi. Nomtswv
txojkev tswjhwm, thiab cov nomtswv puavleej yog Vajtswv pom zoo tsa kom
muaj thiaj li muaj. Tsimnyog cov ntseeg yuav tsum nloog nomtswv lus
txhua yam uas tsis tshuam yuaj rau tej uas Vajtswv lub siab nyiam. Tsis
tsimnyog cov ntseeg yuav siv cov ntseeg ib lub hwjchim twg, los ua cov
ntseeg lub luag haujlwm tawmtsam cov nomtswv. Tswv Yexus Khetos tej lus
yog tej uas taw kev rau neeg ua neeg tes haujlwm mus txog qhov kawg.
Nomtswv tsis muaj cai yuav txiav txim rau tej uas txhua pawgntseeg twb
pom zoo lees yuav raws li lawv txoj kevcai dabqhuas teev tseg lawm.
Nomtswv tsis muaj cai yuam cov ntseeg kom txiav se tawm hauv tej
nyiajtxiag uas cov ntseeg muab mus ua tej kevcai dabqhuas lub luag
haujlwm, thiab nomtswv tsis muaj cai txwv tsis pub kom neeg txhob ntseeg
Vajtswv raws li neeg pom zoo. Ua li hais no thiaj li yog txojkev
ywjpheej tiag thiab yog qhov uas neeg qhia neeg lub siab dawbpaug rau
Vajtswv pom, tsis muaj ib feem twg uas neeg zais cia tsis qhia siab. Cov
ntseeg muaj cai qhia Tswv Yexus txojmoo zoo rau neeg txhua leej raws li
cov ntseeg txoj kevcai dabqhuas tau teev tseg lawm. Nomtswv tsis muaj
cai siv hwjchim tuaj haubntxias quabyuam tej neeg raws li nomtswv
txojkev tswjhwm.
Chivkeeb 1:27; 2:7; Mathais 6:6-7; 24; 16:26; 22: 21; Yauhas 8:36; Cov
tubtxib 4:19-20; Loo 6:1-2; 13:1-7; Kalatias 5:1 13; Filipias 3:20; l
Timautes 2:1-2; Yakaunpaus 4:12; l Petus 2: 12-17; 3:11-17; 4:12-19
XVIII. Tsevneeg.
Thaum chivthawj Vajtswv tsim neeg nyob muaj txij muaj nkawm ua neej ua
ke. Nws kom neeg sib yuav ua niamtxiv raws roj ntsha lossis muas los ua
tubki.
Tus txivneej thiab tus pojniam uas twb sib cog lus sib yuav ua txij ua
nkawm lawm, nkawv yuav tsum sib yuav mus tag nkawv simneej. Qhov uas
Vajtswv muab txivneej thiab pojniam txis ua txij ua nkawm ua niamtxiv
ntawd, zoo yam nkaus li Yexus Khetos thiab cov ntseeg txojkev koom ib
txogsia ua neej raws li tej lus Vajtswv phau ntawv qhia tseg, kom neeg
muaj tub muaj ki huamvam mus puv ntiajteb.
Vajtswv pub tus txiv thiab tus pojniam muaj cai sib luag zos, rau qhov
Vajtswv tsim nkawv muaj yamntxwv zoo li Vajtswv. Neeg txojkev sib yuav
nyob ua txij ua nkawm zoo yam nkaus li Vajtswv thiab nws haivneeg
txojkev sib raug zoo. Tus txiv yuav tsum hlub tus pojniam ib yam li
Yexus Khetos hlub cov ntseeg. Vajtswv cia tus txiv tuav lub luag haujlwm
khwv noj khwv haus, tsomkwm thiab tsav lub cuab lub yig. Tus pojniam
yuav tsum nloog tus txiv lus ib yam li cov ntseeg nloog Yexus Khetos,
tus uas yog cov ntseeg lub taubhau lus. Tus pojniam muaj tus txiv lub
hwvxyeej ib yam li tus txiv muaj Vajtswv lub hwvxyeej. Tus pojniam yuav
tsum hwm tus txiv thiab pab tus txiv leg tej haujlwm hauv vaj hauv tsev,
thiab yug tub yug kiv rau yav tomntej.
Tej menyuam yog Vajtswv txoj koohmoov uas Vajtswv pub rau neeg. Niamtxiv
yuav tsum cobqhia tej menyuam kom paub txog lawv txojkev sib yuav ua
txij ua nkawm. Niamtxiv yuav tsum qhia nkawv tej menyuam kom paub
Vajtswv, thiab paub kev ua neej, nkawv yuav tsum muaj lub siab hlub
qhuabntuas nkawv tej menyuam thiab ua yamntxwv rau tej menyuam xyaum,
yuav tsum qhia qhovtseeb rau tej menyuam raws li tej lus qhia hauv
Vajtswv phau ntawv. Menyuam yuav tsum hwm niamtxiv thiab nloog niamtxiv
lus.
Chivkeeb 1:26-28; 2:15-25; 3:1-20; Khiavdim 20:12; kevcai 6:4-9; Tsosuas
24:15; 1 Xamuyees 1:26-28; nkauj qhuas Vajtswv 51:5; 78:1-8; 127; 128;
139:13-16; Pajlug 1:8; 5:15-20; 6:20-22; 12:4; 13:24; 14:1; 17:6; 18:22;
22: 6,15; 23:13-14; 24:3; 29:15,17; 31:10-31; Tub lajlim 4:9-12; 9:9;
Malakis 2:14-16; Mathais 5: 31-32; 18:2-5; 19:3-9; Malakaus 10:6-12; Loo
1:18-32; 1 Kaulithaus 7:1-16; Efexaus 5:21-33; 6:1-4; Khaulauxais
3:18-21; 1 Timautes 5: 8,14; 2 Timautes 1:3-5; Titaus 2:3-5; Hinplus
13:4; 1 Petus 3:1-7 |
|